Emadepäeva luuletused

posted in: Uncategorized | 0

Mu ema silmis
on päikeselaik.
Mu ema juuksed
kui merevaik.
Mu ema musil
on maasikamaik
ja tema süles
on parim paik!

   

Vanamemm on hea – ta emal oli emaks,
pärast aga mulle vanaemaks sai.
Vabal tahtel hakkas mulle vanaemaks –
juba selle eest ta teenis pika pai.

Vanamemm on hea – ta lubab teha kõike
ja kui vahel eksin, mind ei laida ta.
Kui kord olen suur ja vanamemm on väike
ma ka luban temal ennast aidata.

/Leelo Tungal/

   

Jumal võttis oksa aiapuust,
võttis lõhna õienupust,
õrnuse värskest kastetilgast,
südamerahu vaiksest järvest,
võttis hinge tähtedest,
naeratuse päikesest,
lootuse kasvavavast viljaterast,
kannatuse allikaveest.

Ehast võttis luuletuse ilu,
kaitseinglilt hooliva helduse.
Siis moodustas neist varandustest
ime, millel pole sarnasust.

Ja kui oli valmis tema tegu,
nimetas ta seda lihtsalt
“Ema”!

   

Ehkki oled eemal sa,
tea, et sind ma kalliks pean.
Sulle täna saadan ma,
kõik armsad sõnad, hellad read.

   

Ema, tasuda ei suuda seda hellust,
seda õpetust ja hoolt,
mida mulle kaasa andsid ellu,
sinu arm mind saadab igal pool.

Ema, peaks sul aastaid olema veel palju,
palju õnnelikke aastaid reas
ja su elu sama suur ja rikas
kui su armastus mu lapseeas.

   

Kui olin päris tilluke ma
ja õppisin alles rääkima,
kõigist sõnadest kõige varem
õppisin selgeks selle, mis kõige parem.
See oli ema – mu kullake, pai,
kelle nime ma selgeks sain!

   

Kui mind mõni mure vaevab,
mind sa hellalt lohutad.
Poole sellest raskest murest,
võtad enda kanda sa.
Kui mu nägu särab rõõmust,
Sinu juurde tõttan ma,
kahekesi seda rõõmu,
saame koos me jagada.

   

Kas mäletad, kui olin alles väike,
kes unelaulu laulis mulle siis,
kes pehmest käest mul kinni hoidis
ja halli kivi juurde viis…

Kas mäletad, kes esimesi marju
peopesas mulle suhu tõi,
kes valu vastu leidis rohtu,
kui kukkusin ja põlve ära lõin…

Kas mäletad, kes põlluveerel seisis,
kui pihlamarjad punetasid puul.
Kas mäletad, kes kord mind eluteele saatis,
head sõnad südames ja hellad sõnad suul…

   

Et aastate lennus jääks püsima kevad,
et päike su põsel jääks särama.
Et oleks sul tervist ja jõudu veel enam,
et õnn kõnniks alati sinuga!

   

Ainult päike on maailmas ainuke,
ainult ema on maailmas ainuke.

   

Emakene hea,
täna sul silitan pead
helluse ja hoole eest.
Õnne kogu südamest!